Old Man of Storr

Dramatic sight

Senimaani kõige raskemini tulnud pilt. Eks sellepärast olen tulemusega ka väga rahul. Aga lühidalt kokkuvõttes. Enne loojangu lõppu tuli autosse tagasi matkata, sest vasak jalg oli muutunud tuimaks/tundetuks, sellest külmast veest mida kummik täis oli. Nii juhtub mõnikord kui oled tuhinas huvitava kompositsiooni otsimisega, kuid on ka varem olnud sarnaseid olukordi :)


This is one of my hardest shot so far. I was soaking wet and sub zero temperatures. Winds where so strong that I really struggled to hold tripod still. I was so excited that I did not notice that my left leg had become numb from the cold of the water. So that was it for this day, I had to hike back to car.

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus)

Oandus RMK radadel nägin seda rähniliiki esimest korda. Nüüdseks on õnnestunud pildistada minul kolme rähniliiki. Neljas rähn (Hallpea-rähn) on meil viimasel ajal pidev külaline hoovis. Kuid ei ole õnnestunud siiamaani teda kaameraga tabada. Väga lihtsal põhjusel, pole olnud kahjuks aega sellist, seda viga üritan nüüd parandada.

Leegitsev päikeseloojang

IMGP8908Pilt on tehtud 2012 suvi.
See on minu esimene päikeseloojang kus olin oma fototehnikaga paigas, statiiv püsti, kadreering tehtud ja ootasin, et päike hakkaks loojuma. Üldiselt on sedasi, et jõuan kas napilt ennem kohale ja ei jää aega korralikult teha pilti ja lihtsalt vaadata päikeseloojangut või jään hiljaks ja ei saa midagi, enamus juhtudel.

Oli väga palav suvine päev. Tookord olin juba varakult paigas. Umbes 1,5 tundi ennem loojangut läks väga palavaks, tuul otsustas ka, et laseb päikesel rahulikult loojuda, et küll see “hobi”fotograaf hakkama saab. Sedasi ma siis istusin järve ääres ja ootasin. Peale nii pikka ootamist (minu jaoks) lootsin saada, võibolla et huvitavama pildi. Kuid sain selle mida allpool näete. Kuumarabanduse käes vaevlevana ausalt ei “näinud” väga mida ma kaardi peale püüdsin.

Pilt tehtud, “pilt” taskus asjad kokku ja minek, et arvutis üle vaadata.
Kui hakkas juba vaikselt pimedaks minema siis tuli mõnusalt jahutav tuuleiil, võiks öelda isegi, et läks külmaks, mõnusalt jahutav.

Ei tea miks just nüüd selliste ilmadega selline pilt ja jutt, ju siis hing ihkab juba vaikselt soojemaid päevi. Kuigi naudin talve alati suurima heameelega.

Eks sellepärast öeldaksegi, et loodusfotograafil peab olema “ahvi kannatus”

Olen seda pilti jõllitanud arvutis juba mitmendat nädalat. Järjest rohkem hakkas meeldima. Jõudsin juba ka nii kaugele, et tegin sellest pildist väljaprintimiseks sobiliku versijooni.

Aga eks vaadake, kas kaTeie leiate selles fotos midagi….

%d bloggers like this: