\

Scotland, Glencoe

Oh boy, oh boy. I miss Scotland. I hapend to watch landscape vlog about Scotland. This vlog inspired me to re edit some older images from my 2016 trip and I found this one. This image is a littlebit soft, becouse I broke my lens, but the mood is there. I love it. If I can, then maybe I will go to Snowdonia. Probably in next autumn. Will see.


For Licensing

https://licensify.co/o/PMVOrJgD?t=31

Thank You for support!


Juhtusin nägema Mads Peter Iversoni videot Šotimaast. See Youtube võib olla ikka väga kahjulik rahakotile. Nüüd ma tahan sinna tagasi minna. Aga esialgu piirdun vanade piltide üle vaatamisega. See pilt sai tehtud 2016 aastal Glencoe-s suht katkise objektiiviga, aga see meeleolu mida ma tundsin seal, on täitsa olemas selles pildis.

Suht tüüpiline ilm Šotimaa kohta, kuid ideaalne vaheldus päikeseloojangute või -tõusude taga ajamisele. Mitte, et me tookord oleks näinud mõnda neist. Kohalikud väitsid, et selline see ilm on neil ca 10 kuud aastas, meil siiski on rohkem päikest :)

Šotimaaga on üldse selline olukord minul, et tagasi ma lähen nagunii, kuna tookord kui ma seal olin siis tehnika mis mul kaasas oli, oli ikka vägagi kehvas seisus. Kuna mingi ime nipiga lagunes objektiiv fotokotis ära. Ei tea, võib-olla hakkas mägesid kartma. Seega, mul ei ole ühtegi sellist pilti mille üle oleksin tehnilise poole pealt rahul.

Kõige lihtsam viis kiusatusest loobuda on see kui lihtsalt alla anda ja minna uuesti :)

Old house and Milky Way

Milky Way is coming, but in north we have also summer break, when we don’t see milky way because sun is too high in horizon . Next time to shoot milky way is at august.
This picture is very special for me, because when I was waiting milky way the Ural Owl visited me. He landed on my camera. How cool is that. It really made my day :) We stared at one another about half a minute the he flyed away.


Lõpuks linnutee on nähtud, kuid kahjuks ööd on niivõrd valged, et linnutee on ikka väga lahjalt näha. Järgmine kord lähen linnuteed pildistama alles augusti lõpus kahjuks, siis on ööd pimedamad. Varem lihtsalt ei näe.
Kuid see pilt on väga eriline minu jaoks. Päris mõnus emotsioon oli kui nägin, et Händkakk maandus kaamera peal, vaatasime tõtt umbes pool minutit ning siis lendas ära. See oli võimas elamus.
Just selliste hetkede pärast mulle meeldib väga loodusfotograafia.

%d bloggers like this: