Lonely

Viimasel ajal ei ole just harvad juhused kui maale- või linna sõit kujuneb mitme tunnisteks mini seiklusteks.
Kui näed sellist hetke siis mina ei saa tuimalt edasi sõita vaid tuleb ikka üritada jäädvustada see moment. Kuid seekord tuli ka ca kilomeeter (ilmselt liialdan, aga tundus sedasi) põlves saati lumes sumbata, et jõuda sellele puule lähemale. Umbes 10 kg fotokott ei teinud ka asja lihtsamaks, aga igaks juhuks võtsin kaasa. Kunagi ei või teada mida sealt vaja läheb. Kuid tavaliselt ei lähe vaja :) Võib-olla kõlab imelikult aga seda puud olen jälginud viimased pool aastat vähemalt mööda sõites, kuid siiani pole olnud piisavalt värve taevas. Tundus, et seekord oli.
Ilmselt on mind tabanud sama haigus mida paljusid teisi (hobi)fotograafe. Ehk siis minu fotohaigusest just rääkisin ning tagajärge saate vaadata ja laikida :) Võimalus on ka pilt soetada.

Udu poolt maalitud, Misty Art

Mõnikord ei olegi vaja kaugele minna, et näha mõnda ägedat hetke. Kahjuks hetkeks seekord jäigi. See pilt on tehtud Järlepas, allee kõrval.
Allee poole sõites nägin oranži tooni servas vikerkaare värve mida tekitas põllupealt lähenev udu. See oli üllatus, ei osanud sellist momenti oodata. Kuid mida lähemale jõudsin seda hägusemaks need vikerkaare toonid läksid, kuniks lõpuks kadusid täielikult. Jube kahju, kõigest paar minutit jäin hiljaks. Loodetavasti teinekord on rohkem õnne.

Pühadetervitus, Season’s Greeting!

Talvike (Emberiza citrinella)

Nõukaaja pärand

Eile öösel oli ilus tähistaevas. Ei saanud võimalust kasutamatta jätta. Taamal paistab Järlepa.

Esimese pildi säriaeg: 903 sekundit (15,05min.)

Teise pildi säriaeg: 1868 sekundit. ( 31,13 min.)

Säriaeg on  fotograafias ajahetk, mille jooksul objektiivi läbinud valgus paistab fotoaparaadi sensorile. Ehk siis selle ajajooksul toimub pildi “tegemine” kaamera poolt.

Leegitsev päikeseloojang

IMGP8908Pilt on tehtud 2012 suvi.
See on minu esimene päikeseloojang kus olin oma fototehnikaga paigas, statiiv püsti, kadreering tehtud ja ootasin, et päike hakkaks loojuma. Üldiselt on sedasi, et jõuan kas napilt ennem kohale ja ei jää aega korralikult teha pilti ja lihtsalt vaadata päikeseloojangut või jään hiljaks ja ei saa midagi, enamus juhtudel.

Oli väga palav suvine päev. Tookord olin juba varakult paigas. Umbes 1,5 tundi ennem loojangut läks väga palavaks, tuul otsustas ka, et laseb päikesel rahulikult loojuda, et küll see “hobi”fotograaf hakkama saab. Sedasi ma siis istusin järve ääres ja ootasin. Peale nii pikka ootamist (minu jaoks) lootsin saada, võibolla et huvitavama pildi. Kuid sain selle mida allpool näete. Kuumarabanduse käes vaevlevana ausalt ei “näinud” väga mida ma kaardi peale püüdsin.

Pilt tehtud, “pilt” taskus asjad kokku ja minek, et arvutis üle vaadata.
Kui hakkas juba vaikselt pimedaks minema siis tuli mõnusalt jahutav tuuleiil, võiks öelda isegi, et läks külmaks, mõnusalt jahutav.

Ei tea miks just nüüd selliste ilmadega selline pilt ja jutt, ju siis hing ihkab juba vaikselt soojemaid päevi. Kuigi naudin talve alati suurima heameelega.

Eks sellepärast öeldaksegi, et loodusfotograafil peab olema “ahvi kannatus”

Olen seda pilti jõllitanud arvutis juba mitmendat nädalat. Järjest rohkem hakkas meeldima. Jõudsin juba ka nii kaugele, et tegin sellest pildist väljaprintimiseks sobiliku versijooni.

Aga eks vaadake, kas kaTeie leiate selles fotos midagi….

Karge õhtupoolik

Pole enam palju jäänud…

Kõigest mõned kuud :)

Hakuke

%d bloggers like this: