Busy day, Linavästrik (Motacilla alba)

Linavästrik pesamaterjali korjamas. Ehk sai inspiratsiooni minu tuuleveski ehitusest mis parasjagu käimas. Ilmselt siiski mitte :) Ehk tuleb minu tuuleveski sama vastupidav kui tema pesa.

Harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans)

Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus)

Eelmine kevad avastasin need linnud meie koduaiast. Suur lootus oli, et ehk saabuvad nad ka see aasta siia pesitsema. Õnneks ka saabusid. Hetkel veel toimetavad nad pesa ehitusega. Pesa asukohta on nad küll muutnud, kuid ehk läheb ka see aasta neil kõik hästi.

Pildid on tehtud eelmine suvi. Heledam lind on emane. Tumedam isane.

Punnsilm e. Porikärbes (Calliphora vomitoria)

Ohakalind (Carduelis carduelis)

Nädalavahetusel sai oma vähest vabataega kulutatud metsas. Juba olin koduteel kui nägin värvilisi värvulisi lendamas tee ääres oleva lepa peale, läksin uudistama mis linnud need on. See oli meeldiv üllatus, et nägin just neid linde. Ja veel kahe kilomeetri kauguselt maa kodust. Mõned päevad varem üritasin välja selgitada, et kust kohast ma peaks neid ilusaid linde otsima hakkama. Kindel soov oli, et see aasta otsin nad ülesse. Ei oleks elu sees lootunud, et nad põhimõtteliselt minu naabrid on :)

Esimest korda kohtasin ohakalinde Kopli pargis.


Hilinenud jäädvustus sinililledest (Hepatica nobilis)

Loodusfotograafide kohustuslik pilt :) Edasi läheb loodus ainult värvilisemaks.

Sookurg (Grus grus)

 

 

Sootihane ehk salutihane (Parus palustris)

Sootihane kes väldib soid :) Väga keeruline oli teda tuvastada, määratleda, kuna ääretult sarnane põhjatihasega. Samuti väike lind, kuid pöialpoisist natukene suurem. Niipalju kui ma sootihast jälgisin siis suht sarnaselt käitub võrreldes pöialpoisiga. Ei häiri teda inimeste seltskond, vaid pigem tuleb uudistama ning laseb rahulikult jäädvustada hetke (Võibolla oli too hetk lihtsalt erand). Teatud distantsini siiski.

Piltide peal püüab sootihane tuule käes oksal püsida ning samal ajal sulgi puhastada.

Pöialpoiss (Regulus regulus)

Eesti väikseim haudelind. Esimest korda kohtasin pöialpoissi täna. Ütleksin, et ta on rasvatihasest poole väiksem. Üli aktiivne lind. Väga raske oli teda pildile saada. Kaamera koostöös objektiiviga lihtsalt ei suutnud ära teravustada, manuaalset teravustamist hetkel veel ei usalda sellistel hetkedel.

Jälgisin pöialpoisi tegemisi võpsiku servast. Käis ka tema mind uudistamas paar korda. Kõige lähemale tuli ca 2m kaugusele. Just siis otsustas kaamera mitte pilti teha. Väga kahju, kuid kuna too lind on Eestis rohkearvuline haudelind siis kindlasti kohtume veel. Ehk õnnestub siis paremini vormistada pildid.

Märtsikellukesed aprillikuus

Pole enam kellegi jaoks üllatus, et kevad on hilinenud :) Isegi värskelt Egiptusest saabunud suvitajad (loe: linnud) on samuti suure üllatuse osaliseks saanud, ehk läheb neil kõik hästi ja leiavad piisavalt toitu, mis vaikselt sulab lume alt.

Nõukaaja pärand

Eile öösel oli ilus tähistaevas. Ei saanud võimalust kasutamatta jätta. Taamal paistab Järlepa.

Esimese pildi säriaeg: 903 sekundit (15,05min.)

Teise pildi säriaeg: 1868 sekundit. ( 31,13 min.)

Säriaeg on  fotograafias ajahetk, mille jooksul objektiivi läbinud valgus paistab fotoaparaadi sensorile. Ehk siis selle ajajooksul toimub pildi “tegemine” kaamera poolt.

Viigerhüljes või Hallhüljes ?

Just selliste hetkede pärast olen oma hobi valikuga eriti rahul. Mitte, et just teadlikult sattusin loodusfoto juurde, heade asjade kokkulangemine :)

Tol õhtul läksime mereäärde ideega pildistada päikeseloojangut, lootuses kasutada ka jää sulamisest tingitud “lompide” peegeldust. Samuti olin teadlik ka seal samas asuvatest tuhandetest veelindudest, kes saabusid soojamaa reisilt. Ehk õnnestub seekord jäädvustada neid lühemalt distantsilt. Just ristparte, jääkoskleid ja sõtkaid.

Kuid hüljes oli üllatus. Ääretult uudishimulik. Tuli meie tegemisi paari meetri kaugusele jälgima, aegajalt möirates. Endast märku andes, et tema on ka olemas. Kuidagi järsku oli nii palju mida lihtsalt jälgida ning samas ka jäädvustada, eemal mängisid ka veel saarmad. Lisaks veel ilus päikeseloojang. Uskumatu õhtu.

Sedasi kulgesid meie toimetamised mereääres, õnneks oluliselt pikemaks, mina olen rahul :)


Lugemist juurde: hall või vigri?


 

Hommikune laul, Põldvarblane (Passer)

Noor Kühmnokk-luik (Cygnus olor)

Kevade kuulutajad on kohal. Eile mereääres jälgisin veelindude tegemisi. Neid oli seal mitmeid tuhandeid. Tuvastada suutsin ristpardid, sõtkad, jääkosklid, sinikael-pardid, laululuiged, kühmnokk-luiged. Kindlasti oli seal veel liike. Enamus linde hoidsid rannikust eemale.

Kevad pole kaugel :)

Minu esimene, Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

Täna oma tavapärases kohas mereääres jalutades ei suutnud oma silmi uskuda. Mööda veepiiri otsis õhtusööki merikotkas. Kotkas oli minus ca 200 m kaugusel. Seetõttu ei kannata pildid ka kriitikat, kuid on merikotkas vähemalt ära nähtud. Ning mis seal salata, tuleb tihedamini seada sammud sinna “pardi” mereäärde :) Kodune väljend.

Mõlemaid pilte on kõvasti cropitud.

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus)

Oandus RMK radadel nägin seda rähniliiki esimest korda. Nüüdseks on õnnestunud pildistada minul kolme rähniliiki. Neljas rähn (Hallpea-rähn) on meil viimasel ajal pidev külaline hoovis. Kuid ei ole õnnestunud siiamaani teda kaameraga tabada. Väga lihtsal põhjusel, pole olnud kahjuks aega sellist, seda viga üritan nüüd parandada.

Leegitsev päikeseloojang

IMGP8908Pilt on tehtud 2012 suvi.
See on minu esimene päikeseloojang kus olin oma fototehnikaga paigas, statiiv püsti, kadreering tehtud ja ootasin, et päike hakkaks loojuma. Üldiselt on sedasi, et jõuan kas napilt ennem kohale ja ei jää aega korralikult teha pilti ja lihtsalt vaadata päikeseloojangut või jään hiljaks ja ei saa midagi, enamus juhtudel.

Oli väga palav suvine päev. Tookord olin juba varakult paigas. Umbes 1,5 tundi ennem loojangut läks väga palavaks, tuul otsustas ka, et laseb päikesel rahulikult loojuda, et küll see “hobi”fotograaf hakkama saab. Sedasi ma siis istusin järve ääres ja ootasin. Peale nii pikka ootamist (minu jaoks) lootsin saada, võibolla et huvitavama pildi. Kuid sain selle mida allpool näete. Kuumarabanduse käes vaevlevana ausalt ei “näinud” väga mida ma kaardi peale püüdsin.

Pilt tehtud, “pilt” taskus asjad kokku ja minek, et arvutis üle vaadata.
Kui hakkas juba vaikselt pimedaks minema siis tuli mõnusalt jahutav tuuleiil, võiks öelda isegi, et läks külmaks, mõnusalt jahutav.

Ei tea miks just nüüd selliste ilmadega selline pilt ja jutt, ju siis hing ihkab juba vaikselt soojemaid päevi. Kuigi naudin talve alati suurima heameelega.

Eks sellepärast öeldaksegi, et loodusfotograafil peab olema “ahvi kannatus”

Olen seda pilti jõllitanud arvutis juba mitmendat nädalat. Järjest rohkem hakkas meeldima. Jõudsin juba ka nii kaugele, et tegin sellest pildist väljaprintimiseks sobiliku versijooni.

Aga eks vaadake, kas kaTeie leiate selles fotos midagi….

Vesi tormab

Liiga külm. Rasvatihane (Parus major)

Rasvatihane ei ole ennast täis õginud vaid väga külmade ilmadega ajavad linnud ennast “kohevile”, et oleks kergem tõrjuda seda külma.

Kase-siilaktiib (Thecla betulae)

Meenutusi suvest!

Rebane (Vulpes vulpes)

Mõned minutid ennem läbi kuivenduskraavi jää vajumist. Midagi hullu ei juhtunud, jalad said kõigest märjaks :)

Rõõm oli suur kui Atla jõel kurvipealt jalutas vastu rebane. Tuul oli soodsalt minu suunas. Rebane märkas mind alles siis kui meie vaheline distants oli ca 5 m.

Rasvatihane (Parus major). Trotsib külma.

Praktiliselt kodulinnud juba :) Kui on huvi mõni pilt teha kiirel ajal siis modellid on kohe õuest võtta.

Värvid

Kuna pildid mis olen siia viimasel ajal riputanud on aastaajale vastavalt suht must/valged, siis mõtlesin, et lisaks natuke värvi. Koos uue rubriigiga. See pilt on tehtud aprillis 2011.

Karge õhtupoolik

Peitus

…fotograafi eest. Kuid jäi vahele oma kaasvõitlejale.

Lihtsalt chillin…

Pole enam palju jäänud…

Kõigest mõned kuud :)

Suve versioon treppojalt

Kevadel sai siia riputatud ülesse treppoja pildid. Nüüd samuti pildid treppojalt, kuid rohkem rohelist. Igal aastaajal väga ilus koht, kus teha väike paus. Ehk saab ka talvel mõned pildid seal tehtud.

Väike-Kirjurähn (Dendrocopus minor)

Esimest korda kohtasin seda lindu koeraga hommikust jalutuskäiku tehes. Tol hetkel kaamerat kaasas polnud. Mõni aeg hiljem aga oli üllatus suur kui see Väike-kirjurähn uuesti tuli otsima meelehead sama kuivanud männi küljest. Sai kärmelt toodud kaamera ja tehtud see pilt. Väike-kirjurähn on varblasest natukene kogukam, seega nimi õigustab igati…

III Kategooriasse kuuluv rähniliik. Sellesse kategooriasse kuuluvad liigid mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine.

Allikas: Loodusõpe.ee 

Päevapaabusilm, Inachis io

Uhke liblikas Ahvenamaalt. Eestiski võimalik sellist liblikat kohata, kui vaid oleks aega. Mida vähem hoolitsetud heinamaa seda parem, makromaailm.

Mis sa passid…

Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca)

Kuna hetkel ajapuudus, et ringi seigelda siis tuleb üles pildistada aias toimetavad linnud :)

Nastik, Natrix natrix

Sai käidud Kopli ümbruses, mereääres. Kuna ilmad juba väga soojad siis võis ka näha usse. Ühtekokku seekord siis 5 nastikut. Pleesitasid kõnnitee äärtes. Oluliselt rohkem kui eelmine aasta, tervelt 4 tk rohkem. Kuna palju inimesi liikusid samat trajektoori pidi siis võis neil koomiline vaatepilt olla kuidas meie tee ääres fotokatega klõpsisime. Ilmselt polnud neil õrna aimugi mis elukad neist paarikümne sentimeetri kaugusel “vedelesid”. Jumal tänatud, et Austraaliaga sarnast kliimat meil pole.

Nastikul on lahe ladinakeelne nimetus: Natrix natrix

Hakuke

Neeme, rand, Neeme beach

Huvitav vaatepilt. Neemel mõõda rannikut jalutades, samas ristparte otsides leidsin hoopis sellise “maalihke”. Sulavesi lammutab korralikult kui hoo sisse saab.

Ristpart, Tadorna tadorna

Neli päeva sai aetud taga sellist pardiliiki nagu Ristpart. Kogematta sattusin peale neile kui läksin mereäärde. Selle tulemusel veetsin 3 päeva Tallinna külje all, lootuses neid lähemalt silmata. Ühel päeval proovisin ka Neemel. Seal kahjuks nii lühikese toruga (300mm) ei olnud midagi teha, kuna mere kallas ikka suht pikalt lage ennem kõrkjaid/metsaserva. Ausalt minul polnud õrna aimugi sellest linnust. Äärmiselt ettevaatlik lind on. Iga väiksema liigutuse peale lendasid eemale. Lõpuks proovisin sedasi, et läksin hommikuks kohale. Otseses mõttes roomasin võimalikult ligidale ja siis ootasin kuni nad minu poole liikusid, kuid endiselt hoidsid nad distantsi ca 70 m. Püüdes ligemale pääseda läksid jälle nemad eemale, nagu kontrollides distantsi. Seetõttu ei saanud ka seda pilti mida soovisin, kindlasti üritan edasi. Mõned pildid jagan siin. Konkreetsest linnust ca 600 pildist ja 4 päevast on mul Teile siis näidata neid 3 pilti. Viimased kaks pilti on tehtud isaslinnust, kuna emaslind tuli väga harva veest välja. Siis ka hoidis maad ligi.

Selle esimese pildiga sai see vereta jaht alguse.

Järlepa järvel päikesetõus, Sunrise on the lake in Järlepa

Äratuskella saatel sai pakitud kokku fotovarustus ja seatud sammud järve äärde. Lootust oli, et tuleb ilus päikesetõus ja ega pettuma ei pidanud. Hommikune jalutusretk järve äärde, paksu udu sees oli paljulubav.

Sai oodatud värvide mängu algust ca 20 min. Kuid tasus ära. Päikesetõusust on kaks pilti, et oleks hästi näha kui mitut erinevat pilti saab teha ühe ja sama päikesetõusu ajal. Värvid muutuvad pidevalt.

Vikerkaar, Rainbow

Männiku teele jõudes silmasin vikerkaart. Mitte lihtsalt vikerkaar vaid kahekordne (pole väga tihti näinud).

Aasa-verikireslane, Zygaena lonicerae

Makro

Esialgne plaan oli vaadata Cruisikaid (Linnahalli taga), kuid pilku püüdsid hoopis sellised tegelased.

Päikeseloojang Stroomi rannas

Arvuti suurpuhastuse ajal leidsin sellise pildi. See siis minu esimene pilt mis sai tehtud peegelkaameraga. Saatuse tahtel just sünnipäeval.

%d bloggers like this: